kartulikoored muusikas
kõige karmim kraam, mida pruugin, on mate tee. ma proovin temast mitte sõltuda, samal ajal tõmbab ta mind enda suunas. ma mõtlen alati enne hästi järele, kas ma võin endale teda täna lubada. kas ma tahan tegeleda tagajärgedega järgmisel päeval. tema joomise ajal ma teen ptüi!, nagu kimuks priimat. aga ma ei mõtle hetkekski loobumisele, ta kätkeb kordumatut münti.
enamvähem sama muster on koolitööga. eilne münt: üks väga-väga tore kirjandust armastav õpilane (kes muide VII klassi vanuses täie enesestmõistetavuse ja teadlikkusega sõnade tähendusest kasutab termineid nagu prototüüp, pseudonüüm, alter ego jt) õhkas murelikult: kuidas me küll järgmise suve üle elame? jaan tätte on ju merel…
aga mina lohutan siin nüüd kõiki, kellel sama mure: hoiame kokku! küll saame hakkama! kas või kartulikoori…
Filed under: Uncategorized | 1 Comment
Tätte puudumise muutumisel talumatuks, võime peatuda Viru Keskuse lähistel Tele-2 reklaamtulba ees, mis käriseva jukeboxina mängib möödujatele Tätte laule. Mainitud jukebox on ärritustundlik, sest kui ma pilve tõmbudes tulbast mööda kõndisin, jäi laul poolelt sõnalt katki.
k