aeg on ainuke vabandus
ses mõttes, et kui ma selle luuletuse 2007. aastal olin salvestanud, siis ma küll tiražeerimise peale ei mõelnud. nüüd aga toon ta siin ära. (leidsin jällegi rüperaalist)
aega on
öeldise jaoks
aluse jaoks
sihitise jaoks
(täissihitise jaoks on rohkem
osasihitise jaoks harvemini
kuid tuleb ette)
(täissihitis on enamasti ka
jumala täis
kuigi tal ei ole selleks alati
alust nagu öeldisel on)
tihti veedan aega algustähtedega
otsekõne kirjavahemärgid
kutsuvad mind vahel välja
teate kui raske on ära öelda
lauselühendeile
eriti kui nad tegusõna käändelised vormid
endaga kaasa võtavad
määr- ja kaassõnad on
suht okeikad
paar korda on isegi
pöördsõna infinitiivsed vormid
mul külas käinud
(nad kipuvad küll infantiilsetega segi minema)
fraasid on üle linna tuntud vuhverdised
kuid mina saan nendega hästi läbi
kõige rahutumates unedes olen kohanud
frekventatiiv- ja kontinuatiivliiteid
kuid näiteks üks translatiiviliide
tuli mulle eile tänaval vastu
üllataval kombel on refleksiiviliidegi
täiesti tavaline luust ja lihast liide
mu altnaaber vana hea liitverb
kes kutsub mind ütteks
teab mõndagi tähelepanuväärset temast pajatada
kuigi minu arust ei lähe
ta formatiivivariandid alati
võrdlussõna paradigmaga kokku
mul lihtsalt on nende kõigi jaoks aega.
Filed under: Uncategorized | 1 Comment
Otsi
-
You are currently browsing the Saab näha! weblog archives.
sa võiks õppeaasta alguses selle kohustuslikuks päheajamiseks teha. umbes nagu üks (v-o patsiga) helilooja propageerib oma loomet kõikides nendest asutustes, kus ta asjaosaline on.