kell 6.47

08mai09

täna hommikul juba tundus see üleloomulik – kuuendat päeva järjest täpselt ühel ja samal kellaajal (ilma äratuskellata) ärgata. alates eelmise nädala neljapäevast olen iga tööpäev koolis käinud, tunde teinud, järk-järgult kaotamas häält. õpilased istuvad uudishimulike nägudega: pilt on, aga heli ei ole. ma oleks nagu telekas, mis vajab digiboksi.

Filed under: Uncategorized   |  Leave a Comment